Tööruumides tuleb hakata radooni mõõtma.

  Kontorid, laod, kauplused, lasteasutused, toitlustusasutused, kirikud, ilusalongid, kodukontorid jne.
  Kõik ruumid kus töötavad ja viibivad inimesed kuuluvad tööandja poolt mõõtmiskohustuse alla.

06.08.2018  Keskonnaministeerium.

  Hiljemalt 1. juuliks 2023 peavad 37 (see arv nüüd veidi erinev kuid allpool toodud ära endised valla nimed) Eesti omavalitsuses tegutsevad tööandjad mõõtma ära radoonitaseme tööruumides. Kui see on lubatust kõrgem, siis tuleb neil õhus olevat radoonitaset töötajate tervise huvides vähendada.

  Selline kohustus tuleneb keskkonnaministri täna jõustunud määrusest. „Tööruumide radoonisisaldust tuleb hakata mõõtma neis omavalitsustes, mis asuvad radooniohtlikul alal,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. „Eestis on need alad uuringute abil kindlaks määratud. Nendes paikades radoonitaseme mõõtmine on vajalik inimeste tervise huvides. Saab ju radoonitaset hoonetes tihti alandada üsna lihtsate vahenditega, näiteks ventilatsiooni parandamisega.“

  Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Seda leidub maapinnas, aga ka näiteks ehitusmaterjalides. Radoonitaset tuleb radooniohtlikuks tunnistatud omavalitsustes mõõta tööruumides, mis asuvad hoone maa-alusel või esimesel korrusel või kui tööruumi välisseinad puutuvad vahetult kokku maapinnaga või kui hoonel maa-alune korrus puudub.

 Mõõtmised peaksid kestma vähemalt kaks kuud ajavahemikul 1.11 kuni 30.04. Ajapikku võivad tekkida hoone vundamenti näiteks praod, mille kaudu radoon maapinnast tööruumidesse pääseb. Seetõttu tuleks mõõtmisi korrata vähemalt iga 5-10 aasta järel.

  Euroopa Nõukogu direktiivi kohaselt võiks aasta keskmine radoonitase tööruumide õhus jääda alla 300 bekerelli kuupmeetri koha. Kui mõõtmise tulemusena selgub, et radoonitase on kõrgem, siis on töötajate tervise kaitsmiseks üks võimalus võtta ette ehitustöid, näiteks parandada tööruumide ventilatsiooni, tihendada põrandaid ja vundamenti. Teine võimalus on vähendada töötajate radooniga kokkupuutumise aega. Kui seda teha ei saa, tuleb tööandjal neile regulaarselt korraldada tervisekontrolli ning arvestada nende töökohal saadavaid kiirgusdoose.

  Selle üle, et tööandjad keskkonnaministri täna jõustunud määruse nõudeid täidaksid, hakkab järelevalvet tegema Tööinspektsioon. Nõudmised on määrusega kehtestatud ka radooni mõõtjaile. Oma pädevuse kinnituseks peavad neil olema Eesti Akrediteerimiskeskuselt saadud tunnistus või akrediteering. Mõõtjate üle teeb järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

  Eestis on radooniohtlikuks tunnistatud järgmised 37 omavalitsust: Alutaguse vald, Haljala vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Jõgeva vald, Jõhvi vald, Kadrina vald, Kastre vald, Kiili vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Kuusalu vald, Luunja vald, Lääne-Harju vald, Lüganuse vald, Maardu linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Peipsiääre vald, Põhja-Sakala vald, Põltsamaa vald, Põlva vald, Rae vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Saarde vald, Sillamäe linn, Tallinn, Tapa vald, Tartu linn, Tartu vald, Toila vald, Türi vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald.

  Lisaks noile on veel 19 omavalitsust, mille radooniohtu on Keskkonnaministeeriumi hinnangul veel tarvis uurida. Need on Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn, Võru vald. Keskkonnaministeerium tegeleb nende alade radooniohu kaardistamisega aastatel 2019–2024.

EU NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/59/EURATOM,

Siinkohal mõningad väljavõtted ...

Artikkel 54

Radoon töökohtade õhus

1.   Liikmesriik kehtestab töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme. Õhu keskmise aastase aktiivsuskontsentratsiooni viitetase ei tohi olla suurem kui 300 Bq m–3, välja arvatud juhul, kui see on riigis valitsevatest oludest tulenevalt õigustatav.

2.   Liikmesriik nõuab õhu radoonisisalduse mõõtmist:

3.   Kui vaatamata III peatükis sätestatud optimeerituse põhimõtte kohaselt võetud meetmetele ületab töökoha mõne piirkonna radoonisisaldus (aasta keskmisena) jätkuvalt riikliku viitetaseme, nõuab liikmesriik sellest olukorrast teavitamist vastavalt artikli 25 lõikele 2 ja artikli 35 lõikele 2.

Artikkel 74

Radoonikiiritus siseruumides

1.   Liikmesriik kehtestab siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme.

 Õhu keskmise aastase aktiivsuskontsentratsiooni viitetase ei tohi olla suurem kui 300 Bq m3.

2.   Artiklis 103 osutatud riikliku tegevuskava alusel edendab liikmesriik selliste elamute kindlakstegemist, mille radoonisisaldus (aasta keskmine) ületab viitetaseme, ning toetab vajaduse korral tehniliste või muude vahendite abil radoonikontsentratsiooni vähendavate meetmete võtmist sellistes elamutes.

3.   Liikmesriik tagab kohalikul ja riigi tasandil teavitamise radoonikiiritusest siseruumides ja kaasnevatest terviseriskidest, radooni mõõtmise tähtsusest ning olemasolevatest tehnilistest vahenditest, mille abil on võimalik radooni püsikontsentratsiooni vähendada.

Artikkel 103

Radooni tegevuskava

1.   Artikli 100 lõike 1 kohaldamisel võtab liikmesriik vastu riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse XVIII lisas käsitletud teemasid ja seda ajakohastatakse regulaarselt.

2.   Liikmesriik tagab asjakohaste meetmete kehtestamise radooni uutesse ehitistesse sisseimbumise takistamiseks. Need meetmed võivad olla riiklikes ehitusnormides ette nähtud konkreetsed nõuded.

3.   Liikmesriik määrab kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti vastava riikliku viitetaseme.

Artikkel 105

Jõustamine

Liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on õigus nõuda mis tahes füüsiliselt või juriidiliselt isikult meetmete võtmist puuduste kõrvaldamiseks ja nende kordumise ärahoidmiseks või vajaduse korral tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui regulatiivse inspekteerimise või muu regulatiivse hindamise tulemused tõendavad, et kiiritusolukord ei vasta käesoleva direktiiviga kooskõlas vastuvõetud sätetele.

Tervet direktiivi teksti saate lugeda siit; 
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013L0059